Aegumine II – aegumise peatumine, katkemine ja kohtutäiturid

Aegumine II – aegumise peatumine, katkemine ja kohtutäiturid

  • On 21/12/2016

Aegumisest kirjutasime lähemalt siin – üldiselt aegub nõue kolme aastaga. Kui nõue on aegunud, siis midagi maksma ei pea ja ongi kõik. Asja mõte on selles, et igasugustes suhetes ja tehingutes saabuks mingi aja jooksul mingi konkreetne selgus ja kindlustunne. Võlausaldaja teab seda ja kui ta soovib nõuet esitada, peab seda tegema seaduses ettenähtud aja jooksul tegema. Lõputult venitada (ja näiteks viivisenõuet niimoodi kunstlikult suurendada) ei ole võlausaldajale lubatud.

Aegumise juures peab aga veel paari olulist asja silmas pidama. Teatud juhtudel aegumine katkeb ja hakkab uuesti jooksma. Nii juhtub siis, kui võlgnik tunnistab nõuet – kas oma vastuses kinnitab, et on võlgu või tasub summa osaliselt või teeb mingi muu teo, millest nähtub, et ta on nõudega nõus.

Samuti juhtub nii siis, kui nõue on antud kohtutäiturile, on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamine tähendab, et võlgnik on vastuväidete esitamisega väga hiljaks jäänud – nõue on esitatud kohtusse ja kohus on selle otsusega välja mõistnud. Nõue aegub 10 aastaga alates kohtuotsuse jõustumisest, millega võlg välja mõisteti. Kohtutäituri käes olevad rahatrahvid aeguvad nelja aastaga. Tuleb arvestada sellega, et kohtuotsusega väljamõistetud ja kohtutäiturite kätte antud nõudeid on võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel edukalt vaidlustada. Mida varem võlgniku nõustaja jaole saab, seda soodsamalt küsimus inimese jaoks laheneb.

Lisaks katkemisele aegumise kulgemine teatud juhtudel ka peatub. Seda sellistel juhtudel: kui kohtusse on esitatud hagi, kui pooled on leppinud kokku maksepuhkuses (täiendavas maksetähtajas), kui pooled peavad läbirääkimisi nõude asjaolude üle. Samuti peatub aegumine vääramatu jõu mõjul – näiteks sõda, streik, katastroof – kui see takistas kohustuse täitmist. Aegumise peatumise perioodi aegumistähtaja hulka ei arvata, s.t näiteks kui läbirääkimised kestsid 1 kuu, siis on nõue aegunud 3 aasta + 1 kuu pärast.

Aegumise kohta ütleb seadus, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. See tähendab, et nõue on aegunud juba iseenesest seetõttu, kui aegumistähtaeg on täis saanud. Selleks tuleb vaid sissenõudjale esitada aegumise vastuväide. Nõude aegumiseks tunnistamine ei eelda kohtusse pöördumist nagu inkassofirmad ekslikult kuulutavad!

Küll aga, kui inkassofirma on otsustanud aegunud nõude kohtu kaudu esitada, siis kohtus tuleb olla tähelepanelik ja ise taotleda aegumise kohaldamist. Kohus seda omal algatusel tegema ei hakka. Samuti võib inimene ise kohtusse pöörduda ja aegumist taotleda kui ülbe inkassofirma muudkui alusetute nõuetega pommitab. Kohus igal juhul kohaldab aegumist, tühistab nõude ja kõik kohtukulud jäävad inkassofirma kanda (vt näiteks Harju Maakohtu otsust asjas nr 2-13-55770).

Loomulikult teavad seda kõike ka inkassofirmad ise väga hästi ja üksnes eksitavad ja petavad oma ohvreid. Ükski inkassofirma ei hakka mitte kunagi aegunud nõudega kohtusse pöörduma, sest ta teab, et see toob talle kaasa vaid kulu ja mitte tulu. Samal ajal ei takista keegi ega miski inkassofirmasid edasi terroriseerimast, inimesi laimamast, häbistamast, hirmutamast ja valetamast. Nad loodavad, et varem või hiljem leiavad kellegi, kes õnnestub ära lollitada ja alusetut nõuet tasuma panna. See oli varem nii. Praegu seisab InkassoAbi inimeste õiguste eest, et sellist nahaalset terrorit inkassofirmade poolt enam ei toimuks.

0 Comments