Aegumisest – peaaegu alati aegub nõue 3 aastaga

Aegumisest – peaaegu alati aegub nõue 3 aastaga

  • On 12/12/2016

Paljud inkassomenetluse hammasrataste vahele jäänud inimestest on tähele pannud, et neile on esitatud nõudeid, mida nad ise enam ei mäletagi. Väga tavaline on see, et nõutakse üle 10 aasta vanust võlga. Kas see on õiguspärane? 99% tõenäosusega saab väita, et sellised nõuded on aegunud ja neid tasuma ei pea.

Kuidas aga üldse juhtub, et inkassofirma kätte sellised ajaloolised nõuded satuvad ja neid menetlema asutakse? Põhjus on selles, et inkassofirmad ei võta vastu ainult värskeid nõudeid ühekaupa. Ei ole saladus, et inkassofirmad ostavad kokku kastide ja kilode viisi vanapaberit. Lepinguid ja arveid, mida teised peavad prahiks (Elisa, Tele2, Eesti Energia jne) ja millega seaduse piirangutest tulenevalt ei ole enam midagi peale hakata. Seadus ei ole aga kunagi takistanud inkassofirmasid ja nii nad seda makulatuuri ka menetlevad. Paraku paljud inimesed ka maksavad, kuigi selleks enam põhjust ei ole…

Aegumise periood sõltub sellest, mis nõudega on tegemist – kas tsiviilasi (lepingust tulenev võlg) või kuritegu/väärtegu (trahv). Üldreegel on see, et lepingust tuleneva nõude puhul on aegumistähtaeg kolm aastat. Trahvid aeguvad üldjuhul nelja aastaga. Aegumine algab hetkest, mil tekib kohustus maksta (ja teisel poolel vastav õigus makse saamist nõuda).

Inkassofirmad vastavad aegumise kohta tavaliselt lakooniliselt, et aegumistähtaeg on 10 aastat. Kuigi teoreetiliselt on selline asi võimalik, siis meie kogemustele tuginedes ei ole inkassofirmadel mitte kunagi õigus olnud aegumistähtaega nii pikaks pidada.

Tõepoolest, seadus ütleb, et aegumistähtaeg on 10 aastat, kui kohustust on rikutud tahtlikult. See on oluline märksõna – tahtlikult. Igasuguse vaidluse, olgu kohtus või mitte, üldreegel on alati see, et kumbki pool peab ise tõendama kõiki oma väiteid. Kui inkassofirma väidab, et võlg on 100 eurot, peab ta dokumentaalselt tõendama, et nõue on tõepoolest 100,00 eurot. Sendi pealt. Kui inkassofirma väidab, et võlgnik rikkus kohustust tahtlikult (ja 5 aasta vanune nõue ei ole aegunud), siis inkassofirma peab ka tõendama seda, et kohustust on tahtlikult rikutud. Mingisugust erandit siin ei ole. Kui inkassofirma ei suuda tõendada, et kohustust on tahtlikult rikutud, siis ei ole seda tehtud ja inkassofirma väide on alusetu. Sel juhul nõue ongi kolme aastaga aegunud ja jutul lõpp.

Kuigi teoreetiliselt on võimalik, et võlgnik rikub kohustust tahtlikult ja kehtib 10 aastane aegumistähtaeg, siis me ei ole mitte kunagi näinud ühtegi juhust, kus inkassofirma väide tahtliku rikkumise kohta oleks tõele vastanud.

Tegelikult ei olegi sellise tahtliku rikkumise tõendamine kuigi lihtne. Tahtlik rikkumine tähendab ebaseadusliku tagajärje soovimist oma tegevusega – näiteks tehingu tegemisel juba oligi isikul soov kahju tekitada ja ta käitub heade kommete vastaselt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-09. Riigikohus rõhutab: ainuüksi see, et arve on jäetud maksmata, ei tähenda kohustuse tahtlikku rikkumist (punkt 11). Tahtlikku rikkumist ei saa eeldada, seda peab hoopis inkassofirma tõendama.

0 Comments