Kui kaua võib Krediidiinfo võlanõuet nähtaval hoida?

Kui kaua võib Krediidiinfo võlanõuet nähtaval hoida?

  • On 15/12/2016

See on teine populaarne küsimus, mis on aegumise teemaga tihedalt seotud (aegumise kohta loe siit).

Kui uurida inkassofirmalt väga vana võla maksehäireregistris avaldamise ja kustutamise kohta, vastavad nad kõik kui ühest suust ja lakooniliselt – seadusega on kooskõlas võlgade avaldamine 13 aastat (10+3). Tõepoolest, selline teoreetiline võimalus tuleb tõesti ühest Riigikohtu otsusest (nr 3-3-1-70-11). Kohustuse tahtliku rikkumise korral on aegumistähtaeg 10 aastat ning võlga võib maksehäireregistris avaldada kolme aasta jooksul peale rikkumise lõppemist, saadaksegi 10+3=13 aastat. Aga rõhutada tuleb, et see on teoreetiline võimalus.

Kõigepealt, selleks, et inkassofirma saaks tugineda sellele, et aegumistähtaeg on 10 aastat, peab ta tõendama, et konkreetne isik sõlmis lepingu kavatsusega arveid mitte maksta ja rikub kohustus niimoodi tahtlikult. Inkassofirmad ei ole mitte kunagi suutnud tahtlikku rikkumist tõendada, kuigi on selleks kohustatud. Sellest kirjutasime lähemalt siin. Järelikult, ilma konkreetsete ja selgete tõenditeta tahtlikku rikkumise kohta, on inkassofirma jutt 10 aastasest aegumisest … tühi jutt, millel pole mingisugust sisu.

Kohtud on rõhutanud, et 13-aastane maksehäireregistris kellegi kajastamine ei ole universaalne ja totaalne õigus. Tegemist ei ole õiguskaitsevahendiga nii nagu seadus seda ette näeb, eesmärgiga võlg kätte saada. Võla kättesaamisega ei ole sellel pistmist. See on repressiivvahend, sunnimeede. Meetod inimese häbistamiseks.

Inkassofirmad teavad, et neil ei ole lootustki saada kohtu kaudu kätte ligi 10 aasta vanust võlga. Inimene lihtsalt ei ole kohustatud seda tasuma. Küll aga on lihtne ja mugav inimest hoida maksehäireregistris, niimoodi teda häbistada ja tema elu halvemaks muuta lootes, et millalgi inimese kannatus katkeb, ta allub terrorile ja tuleb ise raha pakkuma. Kuigi kohtud on öelnud, et niivõrd tõsise inimese õiguse rikkumise puhul tuleb alati arvestada kahju, mida inimesele tekitatakse ning kaaluda, kas selline kahju tekitamine on õigustatud. Inkassofirmad seda loomulikult ei tee ja nii ongi kahjuks võimalik väga lihtsalt võla registreerimise õigust kuritarvitada. Ning inkassofirmad seda loomulikult ka teevad.

Võib väita, et kui võlg on registreeritud kolme aasta jooksul selle tekkimisest, siis on see lubatud – eeldusel muidugi, et sellise võla on registreerinud tegelik võlausaldaja ise, võlga ei ole vaidlustatud ning võlanõue on näidatud õiges, tegelikus suuruses (põhimõtteliselt alati eksivad inkassofirmad isegi nende lihtsate reeglite vastu!). Muide, see on ka üks oluline põhjus, miks oleme koondamas nõudeid Julianuse Inkasso vastu kahju hüvitamise nõudmiseks.

Ja samamoodi, kui võla tekkimisest on möödas üle kolme aasta, on selline võla registreerimine juba eelduslikult isikut tõsiselt kahjustav ja see on lubatud vaid erandlikel asjaoludel. Mida rohkem on venitatud võla registreerimisega, seda rohkem see isikut kahjustab ja seda enam saab registreerijale venitamist ette heita. Tundke alati huvi ja küsige tõendavat dokumenti selle kohta, millal maksehäire registreeritud (avaldatud) on!

Ka kohtutes on leidnud paljudel juhtudel kinnitamist, et selline ülipikk võla avaldamine maksehäireregistris on seadusevastane. Näiteks üks Harju Maakohtu otsus 2015. aastast, kus kohus ka selgitab, et võlausaldaja jaoks on asjakohane viis oma õiguste kaitsmiseks kohtusse pöördumine, aga mitte väidetava võlgniku ülemäärane kahjustamine ja tarbetu häbistamine:

Tuleb arvestada võlgnetava kohustuse suurust ja sissenõutavaks muutumise aega. Kostjale oli teada, et hageja ei tunnista oma võlga. Nõude aegumine teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning sunnib võlausaldajat oma nõudeõigust õigel ajal maksma panema, kuna nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja võib tekitada tõendamisraskusi. Kuna hageja ei tunnista oma võlga, saab kostja oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Kohtu hinnangul ei saa esitatud asjaoludel väita, et hageja on jätnud kohustuse tahtlikult täitmata. Hageja kinnitusel ei ole tal kostja ees kohustusi ja TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 146 lg 4 kohaldamine satuks vastuollu aegumise eesmärkidega (otsuse p 11 lõik 2 viitega ka riigikohtu otsusele 3-2-1-79-09 p 11).

Kohus leiab, et kostja, teades, et hageja ei tunnista oma võlga, oleks pidanud oma õiguste kaitsmiseks pöörduma käibekindluse ja õigusrahu eesmärgil kohtusse enne TsÜS § 146 lg 1 sätestatud kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Pärast nimetatud tähtaega andmete edastamine surveabinõuna riivab ülemääraselt hageja põhiõigusi (otsuse p 11 lõik 3).

0 Comments