Kui palju siis ikkagi peab viivist maksma?

Kui palju siis ikkagi peab viivist maksma?

  • On 09/12/2016

Viivis tekitab ikka ja jälle küsimusi. Kuigi seadus on selles osas selge ja ka kohtupraktika on paigas, tekitab viivis ikka veel küsimusi. Seda sellepärast, et inkassofirmad ei lase ennast seadustest häirida ning nõuavad jätkuvalt ebaseaduslikke viiviseid kuni tänaseni.

Kõigepealt on kohtud paika pannud, et viiviseid mõistetakse välja peaaegu alati vaid põhivõla summa ulatuses. Seadus lubab ka rohkem viiviseid välja mõista, aga seda väga erandlikel juhtudel – näiteks kui pahatahtlik võlgnik on tekitanud võlausaldajale reaalse kahju. See on teoreetiline võimalus. Mitte kunagi ei ole me näinud ühtegi inkassofirma nõuet, kus oleks selline kahju tekitamine tõendatud ja kus selline ülemäära suur viivise nõue põhjendatud. Mitte kunagi.

Seadusejärgne viivisemäär sõltub EURIBOR’i suurusest ja on peaaegu 8% aastas (0,02% päevas). See kehtib siis, kui lepingus ei ole teistsugust viivise suurust kokku lepitud.

Riigikohtu 10.05.2016 otsusega (nr 3-2-1-25-16) on lepingus kasutatavale viivisemäärale seatud konkreetne lagi – 24% aastas ületav viivisenõue on ebaseaduslik (täpne määr sõltub jällegi EURIBOR’ist, aga praegu ja palju aastaid enne seda on see olnud selles suurusjärgus, s.t kolmekordne seadusejärgne määr). Maksimaalne ühe päeva viivis saab olla 0,06%.

Kuigi kohus on sellise otsuse teinud alles sel aastal, on selline põhimõte kehtiv tagasiulatuvalt juba palju aastaid. Tegemist on seadusevastase tüüptingimusega (võlaõigusseaduse § 42 lg 1 ja lg 3 p 5), mis on kehtinud juba seaduse algusaegadest alates 1. juuli 2002. Siit saab teha õigesti vaid ühe järelduse – massiline seaduse rikkumine on kestnud väga pikki aastaid.

Muide, selliste seaduse rikkujate hulgas on ka paljud teised peale inkassofirmade – mobiilioperaatorid, Eesti Energia jt. Selle kohta on ajakirjanduses avaldatud arvamust, et inimesed, kes on maksnud ülemääraseid viiviseid, võiksid nõuda nende tagastamist. InkassoAbi toetab igati seda mõtet ja ettevõtmist.

Veel üks oluline moment. Kui mõnes lepingus ongi seadusevastane ja ülemäärane viivis, siis see ei tähenda, et selle asemel rakendataks kohtute poolt lubatud maksimaalmäära 0,06% päevas. Ei. Seadusevastase viivisemäära (tingimuse) asemel lepingus kohaldub seadusejärgne viivisemäär (tingimus). See tähendab seda, et kui lepingus viivis suurem kui 0,06% tuleb automaatselt arvestada viiviseks 0,02%!

See on loomulikult jutt, mida inkassofirmad teile ei räägi. Neil ei ole kunagi probleeme olnud seaduserikkumisega, inimestele valetamisega, hirmutamise ja eksitamisega. Ühe suure inkassofirma juht on koguni rääkinud, et seaduse nõudeid ja Riigikohtu juhiseid ei pea Eestis arvestama, kuna need on vaid näited, mis käivad konkreetse kaasuse kohta ja millel muidu mingisugust tähendust ei ole. Inkassofirma kliendil võiks olla põhjust muretsemiseks kui tema koostööpartneri firmajuht niivõrd võhiklikku juttu ajab ja selle järgi firma töötegemist suunab.

Hiljuti võttis kohus ette Maksuameti. Kohus leidis, et seadusest tulenev viivisemäär 0,06% päevas, mida Maksuamet usinasti kasutab, on ebaõiglane. Viivis ei tohi olla suurem kui 0,03% päevas. Kohus ütles veel, et viivise eesmärk ei saa olla varjatud karistamine ja lisatulu teenimine.

Tundub, et kohtud on hakanud usinamalt ebaõiglust välja juurima, olgu see siis seadusesse kirjutatud ebaõiglus või mitte. Meil on selle üle vaid hea meel.

0 Comments