Tõde inkassofirmadest, mida Äripäev ei soovinud avaldada

Tõde inkassofirmadest, mida Äripäev ei soovinud avaldada

  • On 30/03/2016

Viimasel ajal on meedias võtnud sõna mitmed inkassofirmad, kes räägivad Eestis levinud halvast maksekäitumisest ja hurjutavad InkassoAbi, sest meie abistavat kaasa sellele, et võlgnikud oma kohustusi ei täida. Kuna sõna anti üksnes inkassofirmadele, siis andsid artiklid moonutatud pildi tegelikust olukorrast. Pöördusime Äripäeva poole, et avaldataks ka võlglaste poole seisukoht olukorrast ja põhjustest, mis on selleni viinud. Äripäev keeldus selle avaldamisest, sest … tegemist olevat reklaamiga!

Eks kaudselt ole kõik meedias avaldatu reklaam, ükskõik kas inkassofirma räägib oma tegemistest või teeb seda InkassoAbi. Meie arvates ei õigusta see seda, et lehelugejatele avaldatakse väärinfot ja kallutatud pilt tegelikust olukorrast. Siinkohal toome ära meie loo, mille avaldamisest Äripäev keeldus.

****

See, et inkassofirmad rikuvad süstemaatiliselt seadust, et ei ole enam kellelegi uudis. Praegusel ajal ilmub juba igapäevaselt uudiseid sellest, kuidas esitatakse alusetuid ja seadusevastaseid nõudeid, vt nt siit või siit. Veelgi enam. Inkassofirmad on oma kontrollimatu tegevuse käigus läinud koguni nii mugavaks, et eriavad selgeid kohtute ja ametiasutuste ettekirjutusi. Nii on Andmekaitse Inspektsioon mitmel juhul heitnud inkassofirmadele seaduserikkumisi ette. Riigikohus on aga öelnud, et inkassofirmade komme manipuleerida nõuetega, esitada eksitavaid kahjuhüvitamise nõudeid on sisuliselt kuritegu (kelmus), vt siit.

Kas inkassofirmad on sellest kõigest õppust võtnud ja seadusekuulekateks hakanud? Loomulikult mitte! Näiteks hiljutine uudis Julianuse „stiilinäitest“ (vt siit). Maksmata prügiarvest tekkis isikul 2,16 euro suurune võlg. Julianuse spetsialistid nõudsid aga … 22,20 eurot! Seadus tõepoolest võimaldab võlgnikult nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Aga mõelgem nüüd. Julianuse väite kohaselt olevat siis võlgnik maksmata arvega tekitanud AS-ile Eesti Keskkonnateenused vajaduse inkassoteenuse järele ja võlausaldaja pidi sellise teenuse eest maksma 20,04 eurot. See on hullumeelsus! Ei ole võimalik, et ükski mõistlik ettevõtja teeb kulu 20,04 eurot selleks, et teenida 2,16 eurot. Siin on kaks võimalust:

1) Julianus peab oma klienti AS Eesti Keskkonnateenused puupeadeks (kes on nõus niivõrd ebamõistlikku teenust ebamõistliku hinnaga ostma, et sellest kahju saada); või

2) Julianus valetab ja tema klient ei ole siiski 2,16 euro saamiseks 20,04 eurot maksnud.

Selline eksitamine, valetamine ja andmetega manipuleerimine on inkassofirmade puhul kahjuks Eestis väga levinud. Ebaseaduslikud andmete avaldamised, ebaseaduslikud nõuded, ametiasutuste ettekirjutuste eiramine, inimeste eksitamine ja nende hirmutamine – seda ebaseaduslikku tegevust saab ühe sõnaga kokku võtta: terroriseerimine. Julianus teatab, et võidab vaidlused 95% juhtudest, et tema terroriseerimisel põhinev tegevus on edukas. See on täiesti usutav. See ongi tõenäoline ohvrite puhul, kes ei tunne oma õiguseid ja ei oska enda eest seista. Ka kõik väljapressijad on edukad, isegi 100%, juhul kui keegi ei sekku. InkassoAbi sekkub.

Millise sõnumi saadab Julianus nii aga oma klientidele? Kas Julianuse kliendid on uhked ja rahul, et nende koostööpartner on edukas seaduserikkuja? Edukas terrorist? Võib-olla on. Võib-olla tõesti veel kaalub tulemus Eesti ettevõtjate silmis üle eetilise ja seadusekuuleka tegutsemise. Olen aga täiesti kindel, et see aeg saab lähiajal ümber. Arenenud maailmas on juba ammu eetika ja pehmed väärtused au sees. Ka Eestis on see tendents selgelt olemas.

Või siis kaua suudavad ettevõtjad taluda inkassofirmade seaduserikkumise ja ebaprofessionaalse töö tõttu tekkivaid eksimusi ja nii ka ise naerualuseks sattumist? On ilmselge, et inkassofirmade ebaprofessionaalsus ja pidevad eksimused heidavad varju ka nende klientidele. Nagu näiteks viidatud AS-i Eesti Keskkonnateenuste 2,16 euro suurune võlanõue. Või Elisa 1 sendi suurune võlanõue (vt siit)? Usun, et see ei kesta enam kaua. Seaduserikkumistele, korduvale saamatusele ja avalikkuse ees klientide naerualusteks tegemisele saabub ükskord mõõt. Ei usu, et kliendid lõputult sellist koostööpartnerit taluvad.

Kogu selline kirjeldatud inkassofirmade ebaseaduslik tegevus ongi tegelikult ellu kutsunud InkassoAbi. Siinkohal võin ise julgelt välja öelda, et oleme oma tegevuses samamoodi edukad – peaaegu alati õnnestub klient päästa kõrvalnõuetest, päris tihti ka põhinõudest. See asjaolu ise aga näitab inkassofirmade töö kvaliteeti – nõuded on väga lihtsasti vaidlustatavad, nõuet tõendavat dokumentatsiooni ei ole olemas ja nõuded on ebaseaduslikud. Inkassofirmad teavad ka ise seda, et nende nõuetel ei olek kohtus enamasti mingit edu ja ainus võimalus raha saada ongi võlgnikule valetada ja ta ära hirmutada. Sellepärast eelistavad nad telefoni teel inimeste terroriseerimist ja solvamist.

Julgen veel välja öelda, et kuna InkassoAbi kutsus ellu inkassofirmade süstemaatiline, massiline ja pikaaegne seadusterikkumine, siis lõpetab InkassoAbi automaatselt oma tegevuse siis, kui inkassofirmad hakkavad seaduse nõuetest kinni pidama. Meie tegevuse olemusest tulenevalt kaob meil lihtsalt siis turg ära.

Eestis on üks täiesti adekvaatne, õiglaselt ja objektiivselt toimiv maksehäireregister – Krediidiinfo. Tõsi, see on loodud kunagi pankade vajadusi, mitte inkassofirmade ärihuvisid arvestades. Sellepärast on mitmed inkassofirmad loonud oma häbipostid, kus saavad täiesti kontrollimatult ja iseseisvalt oma ebaseaduslikku nõuete avaldamist viljeleda – Taust, Inforegister jmt. Meil on lõputult kogemusi, kus inkassofirmad ei suvatse võlgniku kirjadele vastata, seaduses ettenähtud korras oma nõuet tõendada, aga samal ajal keelduvad ka võlgniku nime nimekirjast eemaldamast. Inkassofirmad on lihtsalt jõupositsioonil ja ülbed. Laimavad inimest avalikult ja seda täiesti ilma põhjuseta ja seadusevastaselt. Sellega on loodud ebaloomulik olukord – võlgnik ise peab pöörduma kohtusse selleks, et oma nime võlglaste nimekirjast maha saada. Normaalsel juhul peaks see olema võlausaldaja, kes läheb kohtusse selleks, et võlga kätte saada. Kuid inkassofirmad teavad, et kohtus ei oleks nende nõudel lootust, pealegi on mugav hoida inimest häbipostis, see on nende jaoks tasuta ja nii saab inimesele jätkuvalt ebaseaduslikku survet avaldada ja teda häbistada. Seda kõike seadusevastaselt, aga mida see võlgnik ikka peale hakkab või peale hakata oskab?

Inkassofirmade jutt, et võlgnikke põhjendamatult võlanimekirjades ei avaldata, on sulaselge vale. Selleks on meil olemas kümneid ja kümneid tõendeid (vt kasvõis näiteks hiljutist postitust siit). Inkassofirmad valetavad. Samuti on oluline see, et viis kuidas inkassofirmad oma võlanimekirju peavad tagab selle, et nendel nimekirjadel puudub absoluutselt igasugune väärtus ja tähendus. Sellisesse nimekirja võib sattuda igaüks suvalise inimese sooviavalduse alusel. See nimekiri ei näita absoluutselt seda, kas võlg on olemas, kas see on seaduslik, kas seda on vaidlustatud.

Lõpetuseks, kutsume üles inimesi, keda on alusetult Julianuse võlgnike nimekirjadesse üles pandud sellest meid sellest teavitama, et esitada ühine hagi Julianuse vastu sellise ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks. Koos suudame selle ebanormaalse olukorra lõpetada! Vaata lähemalt siit.

0 Comments