„Viska või hundirattaid!!“ ehk stiilinäide Julianuse igapäevatööst

„Viska või hundirattaid!!“ ehk stiilinäide Julianuse igapäevatööst

  • On 28/03/2016

Juhul kui keegi veel peaks arvama, et inkassotöötajad on täiesti tavalised inimesed, professionaalid, kes teevad oma tööd, siis siin on näide elust enesest, et see nii ei ole.

Isik sai Julianuse nõudehaldurilt Rinaldo Ehaviir. Hr Ehaviir sattus nõudesummade selgitamisel raskustesse ja põhjendamise asemel käis välja Julianuse väljapressimisekaardi – kui summasid vabatahtlikult ei tasuta „leiame teised meetmed, mida kasutada.“ See on klassika. Täiesti tavaline meetod iga vaidluse puhul, kus nõrgal vestluspoolel saavad argumendid otsa.

Inkassofirma ohver jäi siiski rahulikuks ja lugupidavaks, võttis kirjas kokku senise mõttevahetuse ja palus selgitust. Hr Ehaviir’a uue selgituse järgi sissenõudmiskulu ei ole, vaid on kahjuhüvitis. Vastavalt saadud juhisele tasus inimene võla ja kahjuhüvitise, kuid sai seepeale taas nõude sissenõudmiskulude kohta, mida tegelikult selgituse järgi ei pidanud olema (kulusid ei ole ka tõendatud). Hr Ehaviir’a selgitus selle eksitamise ja seisukohta muutmise kohta oli lihtne – „Krediidiinfost maha ei saa enne, kui kõik on tasutud … VISKA VÕI HUNDIRATTAID!“ Ehk ei ole vahet, kas nõue on tõendatud või mitte, häbipostist pääsemiseks tuleb maksta selliseid summasid nagu Julianus on välja mõelnud (vt lisatud pilti kirjavahetusest).

Paraku ei ole selline suhtlus erand, vaid reegel. Sealjuures telefonivestlus Julianuse töötajaga trükimusta ei kannata, seal tunnevad nad ennast veel vabamalt – sõimamine, ropendamine, ähvardamine ja väljapressimine on Julianuse töötajatele vist juba ametijuhendi järgi kohustuslikuks tehtud. Jääb vägisi mulje, et Julianusesse tööle saamise eeltingimus on ebaviisakus, harimatus, jäärapäisus, soovitavalt ka mõni vaimuhaigus. Kui ka näiteks sedasama nõudehaldurit Rinaldo Ehaviir googeldada, siis leiab ka teisi kaebuseid, et tegemist on ülbitseva ja ebaviisaka firmade esindajaga.

Julianus ei lase ennast häirida mõistlikest argumentidest, enda antud selgitustest ja seadusest tulenevatest nõuetest. Väljapressijalikud meetodid on neil kui varrukast võtta ning miski muu ei oma siinjuures tähtsust. Ka elementaarsed viisakus- või kirja koostamise reeglid ja etikett on sellele firmale tundmatud. Kirja saaja sinatamine on siinjuures kõige väiksem mure. Aga arvatavasti ei ole see kõik siiski üllatav ja seda ei saa ainuüksi töötaja süüks panna. On ju Julianuse tippjuht hr Maapalu ise meediale selgitanud, et võlamenetlus on neil lihtne, võlainfo avaldatakse siis, kui Julianuse spetsialist ise seda heaks arvab (vt siit).

Ja selle „spetsialisti“ käekiri, mõttekäik ja töömeetodid on teada, need on etteantud. Ta (spetsialist ja Julianus) tegutseb teises dimensioonis, seal kus seaduse nõuded, viisakusreeglid ja etikett ei kehti. Kala hakkab teadupärast mädanema peast. Töötaja on vaid firma visiitkaart.

Õpetlik on siinjuures aga see, et antud juhul jäi inkassofirma ohver lugupidavaks, teadis talle seadusest tulenevaid õigusi ja oskas neid kasutada. Omalt poolt rõhutame, et see ongi parim viis inkassofirmadega suhtlemiseks. Selline suhtumine muudab inkassofirma relvituks.

Julianuse_Kirjavahetus

0 Comments